Monday, February 11, 2008

Jõhker mõrvar

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.

Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv. Kui uurjad ja mõrvarühm kohale jõudsid oli ta juba surnud, aga kiri oli alles, kahjuks oli see verine ja seda ei olnud vimalik lugeda. Kuid uuringuid jätkati ,
lõpuks pandi see ajalehte üles, et kui keegi näeb mõnda kahtlast inimest, siis põõrdugu kohe jaaskonda.
See aga ei andnud midagi paar nädalat hiljem, aga tehti uus massimõrv see oli jõhkram kui ühe ininmese mõrv. Päti kahjuks jäi tal paar tõendit temast see saigi talle saatuslikuks ja ta saadi kätte, aga enne kui ta viidi kohtusaali oma karistust kuulama pääses ta tänu oma sõprade abiga välja. Nüüd pandi ta tagaotsitavaks eestis. Aga teda ei olnud nii lihtne kui nad arvasid kinni püüda kuna tal oli palju tutvusi ja raha, see tegigi otsingu raskeks. Varas põgenes soome-rootsi-norrasse-venemaale-valgevenesse.Seal
ta järsku kadus nii, et ta oli mitu aastat kadunud kuni ta kogus jõudu ja sõpru ja siis tuli politseile häire pangast kus ta varastas raha ja võttis paltvangid kuna politsei jõudis kiiremini kui nad arvasid. Paltvangid ja see jama kestis mitu päeva kuni nad soovisid uhte helikopterit, et põgeneda. Politseid tõid kohe helikopteri, vargad põgenesid sellega, aga nad ei teadnud, et politseid on ka kavalad ja panid kopterisse jälitusseadme. See oli vaja vaid kümme kilomeetrit eemal sõitta kus neid oodati oma sõiduvahendiga ja nad põgenesid, aga vargal oli nii palju kopterijuhte olnud, et ta ei tundnud teda ära ja kopterijuht oligi politsei ning sõittis otse politsei maja ette kust ei olnud võimalik põgeneda. Seal vaatasid talle ainult relvad ja käerauad ning ta pandi vangi.
Loomulikult sai ta surmanuhtluse ja suri vanglas 1887. aastal Eesti Vabariigis.

No comments: