Thursday, May 15, 2008

  1. 1. "Suvi"

Järg filmile "Kevade". Film "Kevade"-east "Suve"-ealisteks sirgunud noortest, kes optimistlikult vaatavad tulevikku.
Aasta 1976
Stuudio Tallinnfilm
Osades A. Laanemets
R. Hein
M. Lepa
A. Liiver
A. Lutsepp
K. Kiis
    1. 2. "GLADIAATOR"
Pealkiri: Gladiaator
Valmimisaasta: 1969
Kirjeldus: Filmis "Gladiaator" kohtub vaataja Aadu Hindi "Tuulise ranna" tuntud tegelaste Joonase ja Tiidrikuga, kes I maailmasõja keerises on langenud sakslaste kätte vangi. Vangielu Saksamaal ei näidata pikalt, neil õnnestub põgeneda ja jõuda tagasi Eestisse otse ärevate, revolutsioonist kantud sündmuste keskele. Võitlus inimliku eksistentsi eest peab jätkuma. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”
Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, must-valge
Helilooja: Jaan Rääts
Kestus: 2631 m
Kunstnik: Jüri Arrak
Levitaja: Tallinnfilm
Operaator: Teet Taumi
Osades: Vytatutas Tomkus, Vija Artmane, Heino Raudsik, Juris Leiaskalns, Astrida Vestvagare, Leonhard Merzin, Arnold Sikkel, Lisl Lindau jt.
Režissöör: Veljo Käsper
Stsenarist: Aadu Hind, Aleksandr Borštšagovski

3. "Nukitsamees"


Pealkiri: Nukitsamees
Valmimisaasta: 1981
Kirjeldus: Muusikaline lastefilm heast ja kurjast, mille koondkujudeks on laste - Iti ja Kusti perekond ning metsas elutsev kollipere. Noorm kollidest - Nukitsamees vabaneb kurjusest tänu laste headusele.
Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, värviline
Helilooja: Olav Ehala
Kunstnik: Liina Pihlak
Levitaja: Tallinnfilm
Operaator: Ago Ruus
Osades: Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Mari Jüssi, Ingrid Maasik, Tanel Kapper, Mihkel Raud, Heiki Moorlat, Ines Aru, Aarne Üksküla, Sulev Nõmmik, Ita Ever, Kaarel Kilvet, Urmas Kibuspuu, Tõnu Kark
Režissöör: Helle Murdmaa
Stsenarist: Helle Murdmaa, Helgi Oidermaa, Olav Ehala


4. "Sügis"


Pealkiri: Sügis
Valmimisaasta: 1990
Kirjeldus: Mats Traat on filmi "Sügis" stsenaariumi kirjutades kasutanud Oskar Lutsu "Sügise" ja "Äripäeva" kõrval küll ka oma fantaasiat, kuid Paunveres toimuv läheb oma loogilist ja lustlikku rada pidi edasi, tuues vaatajate ette O. Lutsu "Kevadest" ja "Suvest" armsaks saanud tegelased. "Kevade" oli Arno film, "Suvi" Tootsi film, "Sügis" kuulub Kiirele. Koos filmiga "Sügis" on sündinud Eesti filmiajaloos üks mõnus, menukas Lutsu-triloogia. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1977-1991”
Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, värviline
Helilooja: Veljo Tormis
Kestus: 2489, 5 m
Kunstnik: Toomas Hõrak
Levitaja: Tallinnfilm
Operaator: Valeri Blinov
Osades: Margus Lepa, Linna Tennosaar, Anne Reemann, Kaljo Kiisk, Ita Ever, Tõnu Oja, Aare Laanemets, Riina Aare, Väino Laes, Rein Aedma, Ain Lutsepp, Tiit Lilleorg, Aarne Keskküla, Tõnu Kark jt.
Režissöör: Arvo Kruusement






















5."Kevade"


Pealkiri: Kevade
Valmimisaasta: 1969
Kirjeldus: Filmi "Kevade" kirjanduslikuks aluseks on Oskar Lutsu samanimeline jutustus, mille tegevusaeg viib tagasi möödunud sajandi lõpuaastaisse Eesti külas. Esmapilgul võib arvata, et see on lugu ühe kihelkonna, ühe külakooli laste eluolust ühe õppeaasta kestel, sügisest kevadeni. Kuid selles aineses on sedavõrd palju põnevaid sündmusi, värvikaid inimtüüpe, sügavaid inimlikke tundeid ja tabavat huumorit, et sellest kõigest kasvab välja jutustus noorte inimeste maailmavaatest, aususest, sõprusest, esimesest armastusest, ühesõnaga - inimese elukevadest. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”
Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, must-valge
Helilooja: Veljo Tormis
Kestus: 2686 m
Kunstnik: Linda Vernik, kostüümikunstnik Krista Kajandu
Levitaja: Tallinnfilm
Operaator: Harry Rehe
Osades: Arno Liiver, Riina Hein, Aare Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Leonhard Merzin, Endel Ani, Kaljo Kiisk, Rein Aedma jt.
Režissöör: Arvo Kruusement
Stsenarist: Kaljo Kiisk, Voldemar Panso

"6.Ohtlikud mängud"


Pealkiri: Ohtlikud mängud
Valmimisaasta: 1974
Kirjeldus: See on kolme Tallinna koolipoisi mehistumislugu, kes fašistliku okupatsiooni viimasel sügisel päästavad haavatud nõukogude luuraja.
Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, värviline
Helilooja: Jaan Rääts
Kunstnik: Heinrich Valk
Levitaja: Tallinnfilm
Operaator: Vladimir Maak
Osades: René Urmet, Sven-Erik Nielsen, Viktor Perebeinos, Jüri Järvet, Leonhard Merzin, Ants Eskola, Tiina Muttikas, Rein Aren, Hilja Varem, Valdeko Ratassepp, Helend Peep, Juhan Valk, Arnold Sikkel, Aarne Üksküla
Režissöör: Veljo Käsper
Stsenarist: Veljo Käsper

"Juunikuu päevad"


Pealkiri: Juunikuu päevad
Valmimisaasta: 1957
Kirjeldus: Filmi "Juunikuu päevad" tegevus algab tänapäeval. Üks peategelasi, üliõpilane Peeter, kes kogu aeg on arvanud, et tema isa tapeti sõjas ja ema suri evakuatsioonis, saab äkki oma pulmade eelõhtul teada oma õige päritolu. Selgub, et Peetri ema Maire oli olnud noore vabrikandi Feliks Laurisoo armuke ja oli pärast oma au kaotamist mehe maha lasknud. Seda traagilist lugu jutustades tuuakse esile kodanliku korra lagunemine Eestis ja kõik sellega kaasnev ning nõukogude korra kehtestamine. Raamjutustuse kasutamine võimaldab minna sujuvalt tagasi loo algusaega, 1935.-1940. aastasse ja sealt edasi nõukogude aega. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”
Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, must-valge
Helilooja: Boris Kõrver
Kestus: 2525, 7 m
Kunstnik: Peeter Linzbach
Levitaja: Tallinnfilm
Operaator: Evald Vaher
Osades: Andres Särev, Paul Varandi, Astrid Koik, Eva Klink, Paul Ruubel, Heinz Freiberg, Ants Eskola, Rein Mikk, Eha Sikk, Kontsantin Kald, Rudolf Nuude, Aaro Pärn, Voldemar Panso jt.
Režissöör: Viktor Nevežin, Kaljo Kiisk
Stsenarist: Georg Orm

"KLASS"

Zanr: Draama

Stuudio: Amrion OÜ (2007)

Pikkus: 1 tund 35 minutit

Lavastaja: Ilmar Raag

Riik: Eesti

Osades:
Lauri Pedaja
Pärt Uusberg
Vallo Kirs
Paula Solvak
Riina Ries

Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast.
Film räägib Antslast linnakolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel.


"Sigade revolutsioon"


Zanr: Komöödia

Stuudio: Rudolf Konimois Film (2004)

Pikkus: 1 tund 38 minutit

Lavastaja: Rene Reinumägi, Jaak Kilmi

Riik: Eesti

Osades:
Arvo Kukumägi
Anne Paluver
Andres Ots
Tõnu Tepandi
Anu Saagim

1986.aasta suvi. Kümned tuhanded noored kogunevad üle Nõukogude Liidu suvelaagritesse, kus põhilise osa tegevusest on kodumaa vankumatute juhtide tegude, mõtete ja ettevõtmiste ülistamine ning kummardamine. Ühes paljudest suvelaagritest teevad aga sündmused järsu pöörde, kui sinna kohale sõitnud noored tõstavad mässu oma õiguse eest teha ja välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Muidugi teevad laagriülemad kõik selle nimel, et puhkenud rahutusi kiiresti maha suruda...























































Tuesday, May 13, 2008

3, 2, 1, PÕMM

Argpüks: Kas teeme täna pauku ka?
Peeter: Ei tee ma kardan.
Toots: Teeme ikka muidu on siin nii igav kui midagi ei tee.
Arno: Kas see on päris püstol?
Toots: Ei tead see on mängupüss ja veel puust püss.
Argpüks: Äkki keegi näeb ja meid visatakse koolist välja.
Toots: Kes seda ikka näha võib, ainult meie ei keegi muu, aga kuulda võivad päris paljud inimesed.
Arno: Aga äkki lased sa mõne akna sisse?
Kõik teised koos: Jah mis siis juhtub?
Toots: Midagi, ainult minul võib jama tulla.
Kõik teised koos:Aga me ei taha, et sul ka jama tuleb.
Toots: Kõik kuhugi taha peittu.
Toots: 3, 2, 1, PÕMM!!!!!!!
(Kõik jooksid peitu ja nii kui nad peitu jõudsid tuli õpetaja välja, aga keegi ei saanud teada, et Toots seda tegi.)

Thursday, May 8, 2008

Eesti nuku- ja multifilmid



REŽISSÖÖRI EES- JA PEREKONNANIMI

FILMI PEALKIRI

LIIK

VALMIMISAASTA

FILMI SISUKOKKUVÕTE

Elbert Tuganov

Avo Paistik

„Ott kosmoses”

Nukufilm

1957


Janno Põldmaa, Heiki Ernits

„Lotte ja kuukivi saladus”


Lotte ja saladused.

Priit Tender

„Mees seisab laua kõrval”


Mees seisab laua all.

Ülo Pikkov

„Elu maitse”



Mis on elu.

Filmikunst 1

1. Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud.

2.
Valgus kustub. Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. Järsku hakkab fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised veokid. Vaatajad on rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest mööduvad järgemööda müür, mis langeb lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm.Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haaravad elavat elu”.

3.
Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin.

4.
Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.

5.
Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.

6. Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid jm

Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid
– jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi.

7. Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Tuesday, May 6, 2008



Teine elu

See jutt käib teisest elust ehk, kui sa oled taevas. Seal on kõik rahulikud ja õnnelikud. Seal ei toimu tapmisi, kaklemisi, varastamisi, joomisi jne. Kõik on palju parem, seal on palju rahulikum ja tuulevaiksem. Seal on vikerkaar, õhupallid ja muud lõbusad.
Aga alati on erandeid ja juhtuski nii, et üks inimene tuli sellest elust kus meie praegu oleme. Ta oli inteligentne inimene ega teinud teistele liiga. Aga teises elus millest ma praegu räägin on ta väga jõhker. Ta tapab ja tahab hävitada kõike kuid teised olid selle vastu ja proovisid teda rahustada. See lõppes tapmistega ja edasi fantaasia maailma lõhkumisega. Inimesed pidasid nõu ja said kokkuleppele, et nad tapavad ta. See oli õige otsus ja nad tapsid ta ära. See maailm sai väga veriseks. Inimesed ei saanud seal enam elada. Nad hakkasid seda koristama. Nad koristasid seda väga kaua, aga lõpuks sai see korda ja puhtaks. Inimesed olid jälle õnnelikud ja lasid õhupallid lendu selle suur puhastuse auks.
Inimesed loodavad, et sinna ei tule kunagi enam niisuguseid inimesi nagu see üks.

Tuesday, April 29, 2008

Eesti kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald


Kreutzwald omandas alghariduse Rakvere linna-algkoolis, seejärel õppis Rakvere kreiskoolis ning alates 1819. aastast Tallinna kreiskoolis. Pärast Tallinna kreiskooli lõpetamist töötas õpetajana. 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas.

Ülikooli lõpetamise järel töötas Kreutzwald Võrus linnaarstina kuni 1877. aastani.

Friedrich Reinhold Kreutzwald suri 25. (13.) 08.1882 Tartus.

Kreutzwaldi tähtsamad luuletused on koondatud kogusse "Viru lauliku laulud" (1865)

Jaan Kross


Jaan Krossi isa, Ilmarise peameister Jaan Kross seenior (1878–1946), oli tähtis mees. Temast on juttu eesti­aegsetes teatmeteostes. Tal polnud küll akadeemilist haridust, aga hakkajat vaimu kõvasti.