1. 1. "Suvi"

Järg filmile "Kevade". Film "Kevade"-east "Suve"-ealisteks sirgunud noortest, kes optimistlikult vaatavad tulevikku.

Aasta	1976
Stuudio	Tallinnfilm
Osades	A. Laanemets R. Hein M. Lepa A. Liiver A. Lutsepp K. Kiis 2. "GLADIAATOR"

Pealkiri:	Gladiaator
Valmimisaasta:	1969
Kirjeldus:	Filmis "Gladiaator" kohtub vaataja Aadu Hindi "Tuulise ranna" tuntud tegelaste Joonase ja Tiidrikuga, kes I maailmasõja keerises on langenud sakslaste kätte vangi. Vangielu Saksamaal ei näidata pikalt, neil õnnestub põgeneda ja jõuda tagasi Eestisse otse ärevate, revolutsioonist kantud sündmuste keskele. Võitlus inimliku eksistentsi eest peab jätkuma. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”
Esituskoopia ja -formaat:	35 mm, must-valge
Helilooja:	Jaan Rääts
Kestus:	2631 m
Kunstnik:	Jüri Arrak
Levitaja:	Tallinnfilm
Operaator:	Teet Taumi
Osades:	Vytatutas Tomkus, Vija Artmane, Heino Raudsik, Juris Leiaskalns, Astrida Vestvagare, Leonhard Merzin, Arnold Sikkel, Lisl Lindau jt.
Režissöör:	Veljo Käsper
Stsenarist:	Aadu Hind, Aleksandr Borštšagovski

3. "Nukitsamees"

Pealkiri:	Nukitsamees
Valmimisaasta:	1981
Kirjeldus:	Muusikaline lastefilm heast ja kurjast, mille koondkujudeks on laste - Iti ja Kusti perekond ning metsas elutsev kollipere. Noorm kollidest - Nukitsamees vabaneb kurjusest tänu laste headusele.
Esituskoopia ja -formaat:	35 mm, värviline
Helilooja:	Olav Ehala
Kunstnik:	Liina Pihlak
Levitaja:	Tallinnfilm
Operaator:	Ago Ruus
Osades:	Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Mari Jüssi, Ingrid Maasik, Tanel Kapper, Mihkel Raud, Heiki Moorlat, Ines Aru, Aarne Üksküla, Sulev Nõmmik, Ita Ever, Kaarel Kilvet, Urmas Kibuspuu, Tõnu Kark
Režissöör:	Helle Murdmaa
Stsenarist:	Helle Murdmaa, Helgi Oidermaa, Olav Ehala

4. "Sügis"

Pealkiri:	Sügis
Valmimisaasta:	1990
Kirjeldus:	Mats Traat on filmi "Sügis" stsenaariumi kirjutades kasutanud Oskar Lutsu "Sügise" ja "Äripäeva" kõrval küll ka oma fantaasiat, kuid Paunveres toimuv läheb oma loogilist ja lustlikku rada pidi edasi, tuues vaatajate ette O. Lutsu "Kevadest" ja "Suvest" armsaks saanud tegelased. "Kevade" oli Arno film, "Suvi" Tootsi film, "Sügis" kuulub Kiirele. Koos filmiga "Sügis" on sündinud Eesti filmiajaloos üks mõnus, menukas Lutsu-triloogia. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1977-1991”
Esituskoopia ja -formaat:	35 mm, värviline
Helilooja:	Veljo Tormis
Kestus:	2489, 5 m
Kunstnik:	Toomas Hõrak
Levitaja:	Tallinnfilm
Operaator:	Valeri Blinov
Osades:	Margus Lepa, Linna Tennosaar, Anne Reemann, Kaljo Kiisk, Ita Ever, Tõnu Oja, Aare Laanemets, Riina Aare, Väino Laes, Rein Aedma, Ain Lutsepp, Tiit Lilleorg, Aarne Keskküla, Tõnu Kark jt.
Režissöör:	Arvo Kruusement

5."Kevade" Pealkiri: Kevade Valmimisaasta: 1969 Kirjeldus: Filmi "Kevade" kirjanduslikuks aluseks on Oskar Lutsu samanimeline jutustus, mille tegevusaeg viib tagasi möödunud sajandi lõpuaastaisse Eesti külas. Esmapilgul võib arvata, et see on lugu ühe kihelkonna, ühe külakooli laste eluolust ühe õppeaasta kestel, sügisest kevadeni. Kuid selles aineses on sedavõrd palju põnevaid sündmusi, värvikaid inimtüüpe, sügavaid inimlikke tundeid ja tabavat huumorit, et sellest kõigest kasvab välja jutustus noorte inimeste maailmavaatest, aususest, sõprusest, esimesest armastusest, ühesõnaga - inimese elukevadest. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976” Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, must-valge Helilooja: Veljo Tormis Kestus: 2686 m Kunstnik: Linda Vernik, kostüümikunstnik Krista Kajandu Levitaja: Tallinnfilm Operaator: Harry Rehe Osades: Arno Liiver, Riina Hein, Aare Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Leonhard Merzin, Endel Ani, Kaljo Kiisk, Rein Aedma jt. Režissöör: Arvo Kruusement Stsenarist: Kaljo Kiisk, Voldemar Panso "6.Ohtlikud mängud" Pealkiri: Ohtlikud mängud Valmimisaasta: 1974 Kirjeldus: See on kolme Tallinna koolipoisi mehistumislugu, kes fašistliku okupatsiooni viimasel sügisel päästavad haavatud nõukogude luuraja. Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, värviline Helilooja: Jaan Rääts Kunstnik: Heinrich Valk Levitaja: Tallinnfilm Operaator: Vladimir Maak Osades: René Urmet, Sven-Erik Nielsen, Viktor Perebeinos, Jüri Järvet, Leonhard Merzin, Ants Eskola, Tiina Muttikas, Rein Aren, Hilja Varem, Valdeko Ratassepp, Helend Peep, Juhan Valk, Arnold Sikkel, Aarne Üksküla Režissöör: Veljo Käsper Stsenarist: Veljo Käsper "Juunikuu päevad" Pealkiri: Juunikuu päevad Valmimisaasta: 1957 Kirjeldus: Filmi "Juunikuu päevad" tegevus algab tänapäeval. Üks peategelasi, üliõpilane Peeter, kes kogu aeg on arvanud, et tema isa tapeti sõjas ja ema suri evakuatsioonis, saab äkki oma pulmade eelõhtul teada oma õige päritolu. Selgub, et Peetri ema Maire oli olnud noore vabrikandi Feliks Laurisoo armuke ja oli pärast oma au kaotamist mehe maha lasknud. Seda traagilist lugu jutustades tuuakse esile kodanliku korra lagunemine Eestis ja kõik sellega kaasnev ning nõukogude korra kehtestamine. Raamjutustuse kasutamine võimaldab minna sujuvalt tagasi loo algusaega, 1935.-1940. aastasse ja sealt edasi nõukogude aega. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976” Esituskoopia ja -formaat: 35 mm, must-valge Helilooja: Boris Kõrver Kestus: 2525, 7 m Kunstnik: Peeter Linzbach Levitaja: Tallinnfilm Operaator: Evald Vaher Osades: Andres Särev, Paul Varandi, Astrid Koik, Eva Klink, Paul Ruubel, Heinz Freiberg, Ants Eskola, Rein Mikk, Eha Sikk, Kontsantin Kald, Rudolf Nuude, Aaro Pärn, Voldemar Panso jt. Režissöör: Viktor Nevežin, Kaljo Kiisk Stsenarist: Georg Orm "KLASS" Zanr: Draama Stuudio: Amrion OÜ (2007) Pikkus: 1 tund 35 minutit Lavastaja: Ilmar Raag Riik: Eesti Osades: Lauri Pedaja Pärt Uusberg Vallo Kirs Paula Solvak Riina Ries Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast. Film räägib Antslast linnakolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel. "Sigade revolutsioon" Zanr: Komöödia Stuudio: Rudolf Konimois Film (2004) Pikkus: 1 tund 38 minutit Lavastaja: Rene Reinumägi, Jaak Kilmi Riik: Eesti Osades: Arvo Kukumägi Anne Paluver Andres Ots Tõnu Tepandi Anu Saagim 1986.aasta suvi. Kümned tuhanded noored kogunevad üle Nõukogude Liidu suvelaagritesse, kus põhilise osa tegevusest on kodumaa vankumatute juhtide tegude, mõtete ja ettevõtmiste ülistamine ning kummardamine. Ühes paljudest suvelaagritest teevad aga sündmused järsu pöörde, kui sinna kohale sõitnud noored tõstavad mässu oma õiguse eest teha ja välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Muidugi teevad laagriülemad kõik selle nimel, et puhkenud rahutusi kiiresti maha suruda...

3, 2, 1, PÕMM

Argpüks: Kas teeme täna pauku ka?
Peeter: Ei tee ma kardan.
Toots: Teeme ikka muidu on siin nii igav kui midagi ei tee.
Arno: Kas see on päris püstol?
Toots: Ei tead see on mängupüss ja veel puust püss.
Argpüks: Äkki keegi näeb ja meid visatakse koolist välja.
Toots: Kes seda ikka näha võib, ainult meie ei keegi muu, aga kuulda võivad päris paljud inimesed.
Arno: Aga äkki lased sa mõne akna sisse?
Kõik teised koos: Jah mis siis juhtub?
Toots: Midagi, ainult minul võib jama tulla.
Kõik teised koos:Aga me ei taha, et sul ka jama tuleb.
Toots: Kõik kuhugi taha peittu.
Toots: 3, 2, 1, PÕMM!!!!!!!
(Kõik jooksid peitu ja nii kui nad peitu jõudsid tuli õpetaja välja, aga keegi ei saanud teada, et Toots seda tegi.)

Eesti nuku- ja multifilmid

REŽISSÖÖRI EES- JA PEREKONNANIMI	FILMI PEALKIRI LIIK VALMIMISAASTA	FILMI SISUKOKKUVÕTE
Elbert Tuganov Avo Paistik	„Ott kosmoses” Nukufilm 1957
Janno Põldmaa, Heiki Ernits	„Lotte ja kuukivi saladus”	Lotte ja saladused.
Priit Tender	„Mees seisab laua kõrval”	Mees seisab laua all.
Ülo Pikkov	„Elu maitse”	Mis on elu.

Filmikunst 1

1. Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud.

2. Valgus kustub. Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. Järsku hakkab fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised veokid. Vaatajad on rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest mööduvad järgemööda müür, mis langeb lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm.Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haaravad elavat elu”.

3. Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin.

4. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.

5. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.

6. Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid jm

Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi.

7. Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Teine elu

See jutt käib teisest elust ehk, kui sa oled taevas. Seal on kõik rahulikud ja õnnelikud. Seal ei toimu tapmisi, kaklemisi, varastamisi, joomisi jne. Kõik on palju parem, seal on palju rahulikum ja tuulevaiksem. Seal on vikerkaar, õhupallid ja muud lõbusad.
Aga alati on erandeid ja juhtuski nii, et üks inimene tuli sellest elust kus meie praegu oleme. Ta oli inteligentne inimene ega teinud teistele liiga. Aga teises elus millest ma praegu räägin on ta väga jõhker. Ta tapab ja tahab hävitada kõike kuid teised olid selle vastu ja proovisid teda rahustada. See lõppes tapmistega ja edasi fantaasia maailma lõhkumisega. Inimesed pidasid nõu ja said kokkuleppele, et nad tapavad ta. See oli õige otsus ja nad tapsid ta ära. See maailm sai väga veriseks. Inimesed ei saanud seal enam elada. Nad hakkasid seda koristama. Nad koristasid seda väga kaua, aga lõpuks sai see korda ja puhtaks. Inimesed olid jälle õnnelikud ja lasid õhupallid lendu selle suur puhastuse auks.
Inimesed loodavad, et sinna ei tule kunagi enam niisuguseid inimesi nagu see üks.

Eesti kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald


Kreutzwald omandas alghariduse Rakvere linna-algkoolis, seejärel õppis Rakvere kreiskoolis ning alates 1819. aastast Tallinna kreiskoolis. Pärast Tallinna kreiskooli lõpetamist töötas õpetajana. 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas.

Ülikooli lõpetamise järel töötas Kreutzwald Võrus linnaarstina kuni 1877. aastani.

Friedrich Reinhold Kreutzwald suri 25. (13.) 08.1882 Tartus.

Kreutzwaldi tähtsamad luuletused on koondatud kogusse "Viru lauliku laulud" (1865)

Jaan Kross


Jaan Krossi isa, Ilmarise peameister Jaan Kross seenior (1878–1946), oli tähtis mees. Temast on juttu eesti­aegsetes teatmeteostes. Tal polnud küll akadeemilist haridust, aga hakkajat vaimu kõvasti.

Vigade Parandus

Diletant-asjaarmastaja
Klassitahvlile
Hommikul sõin mannaputru.
ekskursioon

Inimlaps

Elas kord üks inimlaps, ta oli väga kerjuslik. Ta juuksed olid rohukarva . Aga keegi ei teadnud kui ohurikas ta oli kuna ta oli kartmatu. Ta elas vanas laias tänavas kus elasid paljud õppijad sellepärast oligi selle tänava nimi õppija tee. Nad ei olnud laisad ega rahutud, aga nad olid väga ettearvamatud. Ükskord juhtus see, et ta läks panka röövima nagu filmides ja ootas veel ära politsei, et teha pantvangikriis. Ta tahtis helikopterit poole tunni jooksul, kui kopter ei tule tapab kaks pantvangi. Ja politsei ei jõudnud ja inimlaps lasi nad maha, aga nii kui ta lasi tungis politsei sisse ja tappis ta. Peale seda ei näidatud enam kunagi ulmefilme. Aga lapsed vaatasid ikka. Vanemad ütlesid , et ta olete väga pahad ja tapate ka samamoodi nagu see inimlaps. Nii läkski. Lapsed hakkasid veel suurena tapma ja hakkasid palgamõrtsukateks. Nii saigi selle maa elamine otsa kuna lapsed ainult tapsid. Need keda nad ära ei tapnud surid nälga. Sellepärast vanemad ei tahagi, et ma vaataksime ulmefilme.

Spordialad

Jalgpall

Jalgpall on tore spordiala, selles alas on palju reegleid. Jalgpalle on mitmeid Nt. Ameerika jalgpall, tavaline jalgpall ja ranna jalgpall. Jalgpall sai alguse inglismaalt aastal 1863. Jalkapallureid on palju ja nendest on palju paremad ja paljud nõrgemad. Üks parimatest on Beckham.


Korvpall

Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis. Leiutajaks oli kooliõpetaja James Naismith. Korvpall on edasi levinud kogu üle maailma. See on üks põnev spordiala kus on ka palju andekaid mängijaid, aga pildi panen ma Eesti korvpallurist Martin Müürsepp.

Tennis


Tennis on spordiala mis sai alguse aastal 1874. Tennis on samamoodi edasi levinud üle maailma. Kuulsaim tennise mängija on Roger Federer. Ta on maailma esimene reket ja on võitnud palju auhindu.

Luuletus

Minu sõber oled sina
Aga sina väike nõbinina
Kui mul täna abi vaja,
Kas su õe nimi on Kaja
Koos meil alati on tore,
Sina pole üldsegi kole
Siis kui päike paistab õues,
Minu vend on ema põues
Ja kui taevast vihma kallab,
Joosep poris tallab
Täna ütlen sulle seda,
Mis sa tahad täna teha
Alati su sõbraks jään,
Kodu juures on suur jõekään
Kui sa mul sõbraks jääd,

Then I'am so sad

Ramses kokkuvõte

Ühel ilusal päeval läks Ramses ringi kondama, aga ta jooksis nii mis kole. Kui ta jõudis koerte kamba juurde ja leidis ilusa koera kes talle meeldis ja nad läksid jalutama. Ramses tekidas linnas niipalju jama, et ükski inimene ei kannatand seda välja. Ta läks koju ja nägi kass kes ajas hiirt taga Ramses läks hiirele kohe appi. Lõuks viis koeraga ta naise kätte kes armastas kasse. Nii saigi Ramses kassist jagu ja sai oma nais koerga koos olla. XD

Kristjani Criss-Cross

Paremale
1. naljalugu
5. riidehoid
7. tõsiasi
8. filmilavastaja
9. loomaaed
10. kindlaks määratud kord
Alla
2. riigi ametlik esitaja välismaal
3. oma ala spets
4. maffiamees
6. peakate

Ristsõna

N D A L A A J U Q P O P Q X U 

F K A A K K X T U W L G K N A 

Z E C A E Y S Š K Q U G P M T 

E N T N R G T P E A V N I D I 

T N C O K E E F E N F R O B I 

K Ä T I K H E E T R E N E P D 

Õ F H S D K U Z L E T N X E N 

U H R E T U A C S L S E X R A 

T W U F M F E A S I O L I R B 

S M T O C D T T I U T K L O N 

Q K Y R N N D N T L N D U O L 

D W T P A T R I A N G E L N H 

G S Y F T T R O S U I N E E G 

E Q B G A R A A Ž B N N N R Z H 

S V Y T L L E U D Q K H R E X 

AKSPERT

BANDIIT

BENSIIN

DUELL

DUETT

EFEKT

FAKT

FANTASEERIMA

FÄNN

GARAAž

GEENIUS

KETŠUP

KOLLEEG

KÕUTS

PERROON

PROFESIONAAL

TRIANGEL

Iseloomustus

Ta on 13-aastane ta on lahe kuju. Tal on pruunid juuksed ja helesinised juuksed. Tal meeldib arvutis käija ja maakleri tööd teha. Hobisid tal ei ole, aga lemmiktegevus on arvutis mängida The Sims 2. Ta ei käi palju looduses ega ole häid suhteid teistega. Ta on sale ja ülbe. Talle ei meeldi muusikat kuulata ja õppida.

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.Hendrikus, Karlil oli sala suhe oma isaga ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei uskunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.Vangis istus tuletõrje kapten hüüdnimega väike Tom, kes oli talle väga hea sõber. Tom vastas:"Sina Hendrikus lõbutse isaga, teil on veel pikk ja vallatu tulevik ja suhe veel ees. Minust ei hooli keegi mina võin siin vangis rahus istuda." Sellepeale ütles Hendrikus:"Selge, ma siis asun asja kallale. Head elu sulle! Tom oli solvunud kuna ta lootis,et Hendrikus päästab ta ja võttab ta isa asemel meheks. Kuid Hendrikus sellest ei hoolinud ja ta käis isaga kahe aastasel vallatul reisil. Kui ta tagasi tuli oli kuulnud, et Tom oli vanglast põgenenud ja tahab kätte maksta Hendrikusele ja tema südant võita...Hendrikus kartis Tomi, sest ta teadis et ta võib armastuse nimel kõike teha. Tom oli kõige kardetum mees linnas. Hendrikus jooksis isa juurde ja karjus oma väga peenikeste häälte paeladega:" Issi sõidame linnast välja." Isa ütles:"Ei me jääme siia!" vastas isa. Järgmisel päeval hakkas Tom panema toime mõrva Hendrikuse isale ta tappis Hendrikuse isa ja see sai Tommile saatuslikuks kuna Hendrikus Tommi tapma linna kõige parema palgamõrvari. Tom tapeti kuuliga otsa ette ja Tommi kõrval oli tekst kes seda loeb on järgmine. Sel hetkel kui dektektiiv seda luges käis pauk ja uurija kukkus pikali. Kõik politseid ehmatusid ja nad ei saanud aru mis toimub. Nüüd läks politsei kapten seda lugema ja kõik läks sama moodi. Aga samal hetkel kui palgamõrtsukas lasi oli ta selja taga politsei kes ta kinni võttis. Temast sai kõige julgem politsei.

Jõhker mõrvar

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.

Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv. Kui uurjad ja mõrvarühm kohale jõudsid oli ta juba surnud, aga kiri oli alles, kahjuks oli see verine ja seda ei olnud vimalik lugeda. Kuid uuringuid jätkati ,
lõpuks pandi see ajalehte üles, et kui keegi näeb mõnda kahtlast inimest, siis põõrdugu kohe jaaskonda.
See aga ei andnud midagi paar nädalat hiljem, aga tehti uus massimõrv see oli jõhkram kui ühe ininmese mõrv. Päti kahjuks jäi tal paar tõendit temast see saigi talle saatuslikuks ja ta saadi kätte, aga enne kui ta viidi kohtusaali oma karistust kuulama pääses ta tänu oma sõprade abiga välja. Nüüd pandi ta tagaotsitavaks eestis. Aga teda ei olnud nii lihtne kui nad arvasid kinni püüda kuna tal oli palju tutvusi ja raha, see tegigi otsingu raskeks. Varas põgenes soome-rootsi-norrasse-venemaale-valgevenesse.Seal
ta järsku kadus nii, et ta oli mitu aastat kadunud kuni ta kogus jõudu ja sõpru ja siis tuli politseile häire pangast kus ta varastas raha ja võttis paltvangid kuna politsei jõudis kiiremini kui nad arvasid. Paltvangid ja see jama kestis mitu päeva kuni nad soovisid uhte helikopterit, et põgeneda. Politseid tõid kohe helikopteri, vargad põgenesid sellega, aga nad ei teadnud, et politseid on ka kavalad ja panid kopterisse jälitusseadme. See oli vaja vaid kümme kilomeetrit eemal sõitta kus neid oodati oma sõiduvahendiga ja nad põgenesid, aga vargal oli nii palju kopterijuhte olnud, et ta ei tundnud teda ära ja kopterijuht oligi politsei ning sõittis otse politsei maja ette kust ei olnud võimalik põgeneda. Seal vaatasid talle ainult relvad ja käerauad ning ta pandi vangi.
Loomulikult sai ta surmanuhtluse ja suri vanglas 1887. aastal Eesti Vabariigis.

TSau olen K.M.